Maanteetransport aastal 2025

Martin Arula on Uncategorized @et
Future Truck 2025 Mercedes-Benz

Isesõitvad pikad karavanid, mis koosnevad mitmetest veokitest, liiguvad sujuvalt mööda maanteed ning annavad iseseisvalt aegsasti terminalile või laadimiskohta teada saabumise ajast. Need veokid suhtlevad omavahel, jagavad liiklusinformatsiooni, annavad vajalikest hooldustöödest juba varakult teada ning leiavad ka lähima töökoja hooldetöödeks. Selline võiks olla maanteetransport juba aastal 2025, kirjeldab raport PwC “The Era of Digitized Trucking” .

Tehnoloogia arengul on väga suur mõju maanteetranspordi valdkonnas. Osaliselt oleme juba esimesi väikseid samme tegemas. Isesõitvad Google sõidukid on juba reaalses elus tänavatel liikumas. Sarnaselt ollakse väljatöötamas ka isesõitvaid veokeid, eestvedajateks Daimler kui ka Freightliner. Seega tehnoloogia on aina jõulisemalt astumas veondusse ning hakkamas seda sektorit oluliselt ümber kujundama. Isesõitvate veokite katsetused koormate kohale viimisel on olnud samuti edukad.

Kuus peamist valdkonda, mis tehnoloogia arenedes muudavad logistikat ja veondust on:Digitaalne maanteetransport 2025

  1. Sõiduk-Taristu infovoog (Vehicle-to-infrastructure V2I communication)
  2. Sõiduk-Sõiduk infovoog (Vehicle-to-Vehicle V2V communication)
  3. Kaugdiagnostika
  4. Isesõitev veok
  5. Integreeritud tarneahel
  6. Automatiseeritud veose leidmine

 

Sõiduk-Taristu infovoog

Selle tehnoloogia areng võimaldab veokitel koguda informatsiooni taristult (teedel paiknevad intelligentsed liiklusmärgid, GPS jne), andes ümbritseva keskkonna kohta informatsiooni. Näiteks informatsioon liiklusõnnetuste või ummikute kohta, mis aitaks valida parema ja kiirema teekonna. Samuti ka info parkimisalade kohta, kus näiteks oleks võimalik puhkepause teha.Sõiduk-Taristu infovoog

Sõiduk-Sõiduk infovoog

Sõidukite omavahel jagatav informatsioon kiiruse, asukoha ja teekonna kohta aitab kaardistada ja jälgida teisi kaasliiklejaid, mis omakorda aitaks vähendada võimalusi liiklusõnnetusteks. Samuti võimaldab selline infovahetus veokite vahel moodustada tihedasti koos liikuvaid kolonne. Tihedasti üksteise järel kolonnis sõites, väheneb kolonnis sõitvatele veokitele õhutakistus, mida vähendades on võimalik kokkuhoida kütuse kulu (platooning). Selline lahendus kolme liikmelisel kolonnil võimaldab ligi 11%-st kokkuhoidu kütusekulult. Kindlasti vajaks ka selline sõitmine mõistlikku kulude jagamise süsteemi kõigi kolonnis sõitjate vahel.

Sõiduk-Sõiduk infovoog

Kaugdiagnostika

Pidev sõiduki tehnilise seisundi jälgimine distantsilt ja info haldamine võimaldab paremini planeerida hooldusi ning läbi selle pikendada veoki kasulikku eluiga. Sõiduki tehnilise seisukorra informatsiooni kogumisest on huvitatud ka veoki tootjad, sest neid huvitab kuidas sõiduki igapäevane kasutamine tehnikat mõjutab ning mida annaks tootearenduses paremaks muuta. Kui sõiduki tehniline seisund on igal hetkel kättesaadav ja jagatav, siis on ka võimalik automatiseerida hoolduste planeerimist. Miks mitte ei võiks toimida lahendus, kus sõiduk juba ise valib ja broneerib hooldetööde aja lähimas töökojas.

Isesõitev veok

Täiesti isesõitev veok saab olema reaalsus, kuid see areng saab olema etappide kaupa. Esmalt võiks olla mõeldav, et autojuht sekkub sõiduki juhtimisse just linna aladel ja tihedama liiklusega kohtades, kus on vaja rohkem tähelepanu ning kus on rohkem manööverdamist. Isesõitva veoki saabumine omab kõige suuremat sotsiaalset mõju inimkonnale, sest miljonid autojuhid kaotavad oma töökohad ning peavad leidma endale uue väljakutse. Esmalt aga peab isesõitva veoki tehnoloogia ennast majanduslikult võrreldes autojuhiga ära tasuma.

Allpool on välja toodud kulu struktuur ja kuidas seda mõjutab isesõitva sõiduki tehnoloogia.

Veoki kulustruktuur

Arvestus põhineb aastasel 140 000km läbisõidul. (Allikas:Lastauto Omnibus (May 2016); Strategy& analysis)

Integreeritud tarneahel

Reaalajas vahetatav info tootjate, tarnijate, terminalide ja lõpptarbijate vahel võimaldab täpsemat planeerimist ning vähendada raiskamist terves tarneahelas. Kui tarneahelas on teada, millal kaubad või toodang on valmis laadimiseks, siis ka koheselt oleks automaatselt edastatud veotellimus vedajale ning täpseks laadimisajaks oleks ka veok kohal. Teisalt jällegi kui veok peaks millegi pärast (liiklusummikud, looduslikud tegurid) hilinema või jõudma planeeritust hiljem, siis vastavalt sellele infole teab ka tootmine või terminal oma tegevused ümber korraldada.

 

Automatiseeritud koorma leidmine

Sensorite abil kaubaruumis, mis suudavad iga hetk kalkuleerida vaba ruumi osa ning kui raskeid koormaid võiks laadida, edastatakse informatsioon pilvepõhisetele vedude planeerimissüsteemidele, et leida vabale kaubaruumile sobiv kaup. See lahendus aitaks oluliselt vähendada teedel liikuvate raskeveokite arvu ning paremini kasutada ressurssi, mis juba olemas kauba vedamiseks.

Huvitav nüanss on veel see, et milline osapool saab olema tehnoloogia arengu veduriks veonduse sektoris. Kas need on veokite tootjad, kes arendavad ise tarkvara ja tehnoloogia ning lõpuks ka olles ise veoteenuse pakkuja? Või tarkvara arendajad, kes programmeerivad lahendusi veokite tootja poolt etteantud platvormile. Selline võimekus ja eestvedaja roll võiks kindlasti olla Google’il. Seda aga kuidas see kõik juhtuma ja olema saab, saame nähe järgneva kümnendi jooksul näha. Kuid selge on see, et tehnoloogia arenguga kaasaskäijatel saab olema kindel eelis ning sellest arengust on rohkem võita kui kaotada.

 

 

Postitused / View All